Tartu Audioklubi - Kogunemine 02-03-23

Audioklubi kogunemine - 02-03-2023

Hoolimata lähenevast kevadest, viitsivad klubilised ikka veel kokku tulla ja muusikat kuulata. Märtsikuise esimese kogunemise teema oli DAC-ide võrdlemine. Seekord oli rahvast täpselt neli tükki - mitte eriti palju, aga natuke siiski.

Hiljuti tegin katsetusi ALSA-ga, tekkis vajadus muusikat mängivast programmist heli dubleerida mitmesse DAC-i. Linuxit mittekasutavale inimesele ei ütle lühend ALSA mitte midagi, tegemist on siis heliseadmeid haldava draiveriga - Advanced Linux Sound Archidecture. Oma modulaarsuse tõttu on ALSA küllaltki paindlik, võimaldades päris palju erinevaid lahendusi vastavalt vajadusele. Üks miinus sedapuhku siiski oli - ALSA toetab DSD seadmeid, kuid seda ainult andmevoogu otse riistvarasse suunates. Andmevoo suunamiseks mõeldud moodulid toimetavad enamjaolt ainult PCM formaadis, DSD-d ma mitmesse DAC-i korraga suunata ei saanud. See pole küll eriti suur probleem, aga toimimise korral oleks väga suureks plussiks. Jätan samalaadsed katsetused MPD-ga mõneks teiseks korraks - jah, MPD on võimeline ise mitut seadet korraga avama ja heli sinna suunama. Ei tohi unustada, et sellise süsteemi korrektselt toimimise tingimuseks on vajalik kõikide ühendatud DAC-ide tugi taasesitatava formaadi jaoks. Kui plaanis on kuulata CD resolutsiooniga PCM formaadis materjali on tugi pea 100 protsenti. Kõrgemate resolutsioonide puhul tuleb eelnevalt veenduda DAC-i võimekuses.

Süsteem oli mul paika sätitud niiviisi et korraga mängis kolm DAC-i ja neid sai lihtsa passiivse ümberlüliti abil kuulamisel kiirelt vahetada. Niisugune käigupealt A-B-C vahetamine teeb asja päris huvitavaks. Esiteks mängivad DAC-id praktiliselt sünkroonis, teiseks jääb lahtiühendamise-vahetamise-kokkuühendamise paus ära. Ei saa keegi ennast välja vabandada vabandusega et läks juba meelest ära. Võimendiks oli Eriku germaanium-transistorvõimendi ja kõlariteks MartinLogani elektrostaatilised hübriidkõlarid.

Plaadikaaned Ühendasime süsteemi S.M.S.L D400EX(topelt AK4499EX), E-MU 0404 USB(AK4396) ja mingist hiina konstruktorist tehtud asja. Kuulasime Jaan Tätte plaati Minemine ning Jean-Michel Jarre plaati Zoolook 30. juubeli versiooni. Koheselt asendasime hiina konstruktori Eriku tehtud DAC-iga(topelt AK4497 lambipuhvriga). Hiina konstruktoril oli bassiosa imelikult paistes. Tätte akustilise muusikaga polnud asi veel kuigi kole, seevastu Jarre Zoolokoloogie kõlas väga mööda - trummipartii kõlas nagu plasprügikastide kolistamine. Huvilistele tähelepanekuks - need Jarre plaatide juubeliväljaanded on helilt kehvemad ja kokkukompressitumad kui originaalmiksid. Võis olla et see Hiina konstruktor oli meelega disainitud kõveralt. Ennegi olen lugenud kuidas sealkandis eelistatakse erinevate muusikastiilide jaoks erineva kõverusega heliseadmeid. Pärast asendust olid kõik kolm DAC-i erineva generatsiooni AKM kividega ja erinevate puhvritega. Nüüd läks küll põnevaks. Peab ausalt tunnistama, et läks viimase karva lõhkiajamiseks. Kui DAC on enam-vähem adekvaatse puhvriga, siis võib täitsa trehvata et ka vanema generatsiooni korralik kivi mängib rahuldavalt.

E-MU 0404 oli neist kõige vanem ja mitte isegi tolleaegse tippkiviga. AK4396 oli keskmisest veidi parem. Polnud E-MU 0404 ka üleüldse mõeldud koduses helisüsteemis kasutamiseks. Kodusesse süsteemi oli see mõeldud küll, aga helistuudiosüsteemi. Praeguseks küllaltki vananenud, aga oma elueal siiski küllaltki hinnatud ja hea funktsionaalsusega kodustuudio helikaart. Võrreldes uuemate tippkividega oli heli tuntavalt teravam ja karvasem, samas ei puudunud helist detailsus. Vanemate kividega on tihtilugu detailsuse puudumise probleemid, mis õnnetuseks esinevad veel terava ja kõhna heli juures. Terav heli ei tähenda detailsust, pole ju üllatus et mahe vinüülplaadilt tulev analoogheli on vägagi detailne. Tõsi, tänapäevased AKM-i kivid on palju mahedama heliga, samas on sellel vanakesel täiesti olemas AKM-i üldine heli iseloom. Kui on valida mitme eri tootja vanema generatsiooni kivi vahel, on AKM-i valimine küllaltki kindlapeale minek, kordades etem kui mõni hallitanud philips.

S.M.S.L D400EX oli kolmest kõige uuem. Selles DAC-is on kasutusel AKM-i viimase generatsiooni kivi AK4499EX. See mudel tekitab tihtipeale segadust. Mõned aastad tagasi oli liikvel täpselt sama numbriga kivi. Et paremini nende erinevusi mõista, tuleb eristada mudeleid enne tehase mahapõlemist ja pärast tootmise taasalustamist. Aastal 2019 hakkasid ilmuma uudised uuest AKM-i lipulaevast AK4499 kivist. Tegemist oli tüüpilise kiviga, parameetrite parendamiseks oli ühes kivis nüüd kaheksa kanalit, mida sai ühendada paralleelselt. Enne tragöödiat suutsid mitmed tootjad toota seadmeid nende kividega, kahjuks jäi selle mudeli eluiga lühikeseks. See uus AK4499, mida hakati tootma peale tootmise taasalustamis, on sootuks erinev. Kui päevavalgust nägi vana AK4499, ilmus lagedale uudis AK4498 kivist. See oli täiesti uus suund. Tulekahju tõttu ühtegi AK4498 kiviga seadet masstootmisse ei jõudnud, küll aga on see kivi nüüd mudelinumbriga AK4499EX. Selle kivi teeb eriliseks see, et üks kivi on lahutatud kaheks. Digitaalse poolega tegeleb AK4191EQ ja analoogpoolega AK4499EX. Arhitektuuri lahutamine mitmeks osaks muudab süsteemi modulaarseks, samas ka kallimaks ja keerukamaks. Ega keegi ei eeldagi sedasorti tippkivi kasutamist odavates mänguasjades. S.M.S.L D400EX oli kuulajate arvates kõige mahedama, samas detailse heliga või nagu Ivar armastab öelda: Sämplimissusinat on vähe! STAX-iga kuulates tundus see DAC ka mulle küllaltki hea ja maheda heliga. Eriti hea heli oli DSD plaatide korral. Ma pole varem DSD-le väga suurt tähelepanu pööranud, nüüd tundub et tänapäevasemate lahendustega suudab DSD lõpuks võistelda analoogheliga vinüülplaadilt.

Pildil on DAC-i all uus Eriku valmistatud kaugjuhitav passiivne kommutaator, mis äsja klubiruumi jõudis.

Kolmest kuulatud DAC-ist meeldis mulle enim Eriku AK4497 lambipuhvriga DAC. AK4497 oli AKM-i viimane laialtlevinud tippkivi enne tulekahju. Enamuse klubiliste jaoks tundus lambipuhver natuke ümmarguse heliga. Operatsioonivõimenditel puhvritega DAC-id pidavat olema küll kuivad, aga tegevat oma tööd paremini. See kuivalt ja paremini on selline suhteline, nagu enamus heliga seonduv. Kuiv ja kõver hiina konstruktor tegi varem oma tööd päris hästi. Äärmiselt huvipakkuv oleks kuulata AK4499EX DAC-i, millel on korralik lambipuhver. Ei saa salata, kui võimalik, peaks signaalitee olema tehtud ikka elementaarlampidel - trioodidel. Teatavasti pole, erinevalt transistorist, igale lambilülitusele alati vaja lisada tugevat vastusidet. Vaballt hingavad lampilülitused kipuvad olema meeldivama inertsivaba ja õhulise heliga, sama teema mis elektrostaatidega. Ma olen klubis korduvalt rääkinud heli erinevustest kui tegemist on ehtsa akustilise heliga. Üldiselt ei ole transistor see komponent, millega saab tekitada heli, mis sarnaneks naturaalsele. Oskar Sala sai oma lamptrautooniumist kätte täiesti ehtsa trompetitämbri, kahjuks transistortrautonium ei suutnud genereerida midagi, mis oleks ligilähedanegi.

Kogunemise lõpul võrreldi S.M.S.L D400EX-i ja Ivari Nurruvat Pruuni Selles võrdluskuulamises ma ise otseselt ei osalenud, kuna ma tegelesin DAC-ide ja tarkvara kommuteerimisega. Mõnele on iganenud SPDIF liiga armas. Seekord Ivari DAC õnneks ikkagi mängis ega kortsutanud bitte ära. Panin ka tähele, et Chesky on troonilt tõugatud ning uus kuningas on hispaanlaste rämpspillide ansambel - La Resonante Basuband.

Kuulatud materjali saab omandada:

Autor: Marko Uibo