Audioklubi kogunemine - 23-03-2023
Seekordsel poolkinnisel kogunemisel oli teemaks võimendite võrdlemine. Kuulata sai kolme täiesti erinevat võimendit, Eriku konstrueeritud OTL lampvõimendit Haunebu, Eriku konstrueeritud Ge-transistorvõimendit Germania MkV ja ASR Audio poolt tööstuslikult toodetud MOSFET võimendit Emitter I. Kõlariteks olid Meelise konstrueeritud kolmeribalised.
Tasub ära märkida, et mõnikord tekivad inimestel väga tugevad eelarvamused seoses sõnapaariga isetehtud - tööstuslikult toodetud. Audiomaailmas, nagu ka mujal, on arvamuse kujunemisel tihtipeale väga suur mõju erinevatel ajakirjaarvustustel. Eeldatakse ikka et tööstuslikud asjad on paremini läbi mõeldud, disain baseerub pikaaegsel kogemusel jne. Isetehtud asju peetakse keskpärasteks, neil üldiselt puuduvad arvustused mainekates ajakirjades, disain võib olla puudulik, sama kehtib ka koostekvaliteedi osas jne. Teisest küljest võivad arvamused olla aga hoopis vastupidised. Tehasetoodang on alati kindla eelarvega ja eeldatava kasumiga, disain - hoolimata paljulubavatest kirjadest - võib olla testahela skeem komponentide andmelehest, komponendidki ise koos ümbritseva skeemiga ei pruugi üldse olla kõige sobival lahendus heliseadmete jaoks jne. Isetehtud seadme koostajaks võib olla mõõteseadmete, kosmosetehnoloogia, tuumajaama kontrollseadmete või meditsiiniseadmete koostaja-insener - ei tahaks kuidagi uskuda, et sellisel juhul koostekvaliteet või lahendus saaks olla kehvema kvaliteediga kui tööstuslik. On täiesti võimalik, et isetehtud seade on koostatud põhjendusega valitud komponentidest ja ka skeemilahendusel on taga teaduslikud põhjendused. Tööstuslike seadmete laias levikus pole midagi imelikku, tööstuslikult toodetud heliseadmeid väljub tehasest piisavalt suures koguses et jõuda laiema publikuni, isetehtud seadmete eksemplaride arv on seevastu väga piiratud.
Enne kuulamisüritust lugesin ka ise The Absolute Sound'i arvustust ASR Emitter II kohta. Emitter I ja II vahe on väidetavalt ainult väljundvõimsuses, seega peaks arvustus täiesti kohane olema ka Emitter I kohta. Soovitan seda arvustust kõigil lugeda, seal on mõned muigamapanevad audioalased humoorikad kohad.
Kuidas siis minu(autori) kuuldemulje oli? Eriku Ge-võimendi esines jälle kõige paremini. Emitter I polnud üldsegi nii kehv, nagu laiatarbe transistorvõimendid tavaliselt on, võrreldes
Ge-võimendiga oli lava märgatavalt kitsam ja mitte eriti sügav. Emitteri lavapilt oli mõneti sarnane OTL-iga kuid bass oli Emitteril parema kontrolli all. Kolmeribaline kõlar on Eriku sõnul
küllaltki raske OTL võimendi jaoks, Haunebu pole ilmselt ka kõige peenhäälestatum OTL Eriku poolt valmistatud OTL lampvõimenditest. See lühike aeg, mis ma kuulamiskohal istusin, keskendusingi
edaspidi rohkem Emitteri ja Ge-võimendi võrdlemisele. Ge-võimendi on alati säranud oma väga õhulise ja kerge heliga ning laia ja sügava lavaga. Testplaadilt basskitarri rada kuulates tundus
Emitteril sagedusribas kesgsagedustel kerge lohk olema, kõla oli kuidagi tumedapoolne ja umbne - kergelt summutatud, bassimees polnud ka keeli ammu vahetanud. Ge-võimendiga kõlasid
ümarmähiskeeled väga säravalt - bassimees vahetas keeled ära. Huvilistele teadmiseks, ümarmähisega bassikeeled on säravama ja karedama kõlaga, juhul kui on uued keeled, silemähisega
keeled on mahedama ja rohkem kontrabassi meenutava kõlaga. Testplaadil oli ka lühike jupp Ariel Ramíreze teosest Misa Criolla
- Ge-võimendiga kõlas koori osa väga nauditavalt.
Paraku ei saa ma nõustuda eelpool viidatud arvustuses väidetuga et Emitteril puudub kõlavärving - kõlavärving on olemas ja ikkagi transistorvõimendi oma. Ka germaaniumil on oma
kõlavärving - transistor ikkagi - see erineb mõnevõrra räni omast.
Sõltuvalt kuulajast, kellele on välimus tähtsam või vähemtähtsam, mõjutab võimendi üldist hinnangut ka välimus - kellad ja tuled, vilesid õnneks ei olnud. Emitteril on minumeelest tulesid liiga palju, aga eks see ole rohkem maitseküsimus. Piisab kui võimendil on kasutaja jaoks nähtav ainult hädavajalik, tehniku jaoks vajalik võib rahulikult kastis varjul olla.
Laiatarbevõimendi on muidugi küllaltki suhteline mõiste kui võrrelda, mida saavad endale lubada eesti või saksa audiohuvilised. Kuna ma Emitter I täpset hinda ei tea, google pakub umbes 7000€ ja kuulujärgi pidavat tööstusliku germaanium-transistorvõimendi hind olema 10 000€+, on eesti audiohuvilise jaoks tõenäoliselt tegemist juba kallima otsa tippvõimendiga.
Autor: Marko Uibo